Välismaiste meediateatede kohaselt ütles Vietnami valitsus hiljuti, et 2031. kuni 2045. aastani planeeritud paigaldatud päikeseelektrijaamade võimsus on liiga kõrge ja tuleks sobivalt vähendada, et luua rohkem tururuumi tuuleenergia tootmiseks.
Mõne päeva eest Vietnami valitsuse kontorist avaldatud teates ütles Vietnami asepeaminister Li Wenqing, et riigi "Elektri arengukava 2021–2030 VIII" raames määratud päikesesüsteemide paigaldatud võimsus on liiga kõrge.
Vietnami tööstus- ja kaubandusministeerium teatas 21. veebruaril, et kavatseb aastani 2030 paigaldada 146 GW suuruse paigaldatud võimsusega fotovoolusüsteeme, mis on 9 GW võrra vähem kui eelmisel aastal novembris teatatud plaan. Aastaks 2045 peaks fotovoolusüsteemide kavandatav paigaldatud võimsus jõudma 352 GW-ni. Vietnami tööstus- ja kaubandusministeeriumi sõnul moodustab 2031–2045. aastal päikeseenergia toodang 25% Vietnami kogu elektrienergiast.
Aseekantsler Li Wenqing märkis, et Vietnami tuleks vähendada fotovoolusüsteemide paigaldatud võimsuse osakaalu ja suurendada meretuuleenergia osakaalu.
Vietnami elektritootja (EVN) andmetel oli 2021. aastaks Vietnami üks kümnest riigist maailmas, kus on kõige rohkem paigaldatud fotovoolusüsteeme, kogupaigaldatud võimsusega 16 504 MW, mis moodustas 2,3% maailma koguvõimsusest.
Vietnami tööstuse ja kaubanduse ministeerium esitas eelmise aasta märtsis valitsusele esimese ettepaneku „elektriarengu peaplaani VIII“ kohta. Alates sellest on plaani muudetud neli korda.
Lisaks palus Vietnami tööstuse ja kaubanduse ministeerium edasi lükata plaani rakendamist sel aasta teise kvartalini.
Vietnam korrigeerib energiastrateegiat: vähendab päikeseelektrijaamu sihtpunkti, laiendab meretuulikute paigaldamist
Hanoi, 5. november 2025 – Vietnam on oma taastuvenergia tegevuskava ümber korraldanud, vähendades fotovoolikivide (PV) paigaldamise eesmärki, samas kui kiirendatakse meretuuleenergia arendamist. Selle muutuse, mille teatas välja tööstuse ja kaubanduse ministeerium, taga on strateegiline ümberkorraldamine, et lahendada võrgupiiranguid, maapuudust ja majanduslikke probleeme päikeseenergia sektoris. Otsus moodustab pöördepunkti Vietnami energiaüleminekule, kuna riik üritab tasakaalustada kodust nõudlust rahvusvaheliste kliimakohustustega.
Ümberkujundatud päikeseelektrijaamu eesmärk: strateegiline taganes
Uuendatud plaani kohaselt on Vietnami siht eesmärk saavutada 2025. aastaks 15 gigavatti (GW) päikeseenergia võimsus, mis on alla 20 gigavati, kusjuures katusekatted moodustavad 40% koguvõimsusest. See kohandus järgneb mitmele kiire kasvuperioodile, mis on koormanud riiklikku võrku ja põhjustanud arendajatele tootmise piiramist ning finantskadusid.
Poliitilise suuna muutuse põhjused peituvad praktilistes probleemides. Vietnami tööstuslik tõus, eriti provintsis Bac Ninh, on viinud aastase elektritarbimise kasvu üle 13%, kuid maa suurte päikesejaamade ehitamiseks on järjest harvemaks muutunud. Lisaks otsustas valitsus 2025. aastal vähendada päikeseenergia projektide toetustarife 34%, alates 7,09–9,35 sendist kilovatt-tunnis 4,69–6,48 sendini, mis takistas edasist investeerimist. Selle otsuse tõttu tekkis vastuseis välismaa investorite hulgas, sealhulgas Jaapani Fuji Electric ja Tai B.Grimm, kes nimetasid tarifide vähendamist „ühepoolseks ja kahjulikuks“.
Ka koduturu dünaamika mängis oma rolli. Vientse päikesetööstus, mis oli varem sõltuv Hiina importist, seisab silmitsi ekspordilangusega kaubandustõketest tulenevalt. 2025. aastal langesid Hiina faotükkide saatmised Vietnami 48%, samas kui kohalikud tootjad võitlesid raskustega globaalsete hiiglastega nagu Jinko Solar ja Longi konkureerimisel.
Meretuul: Uus arenguala
Vastandina kerkib meretuuleenergia esile kui Vietnami prioriteet. Valitsus plaanib paigaldada 2025. aastaks 1,3 GW mere äärest tuuleparkide võimsust ja 2030. aastaks 6 GW, keskendudes rannikupiirkondadele nagu Bac Lieu ja Ca Mau. Laienemist soodustavad rikkalikud tuuleresursside varud ja vähem maakasutuse konflikte.
Peamised algatused hõlmavad:
Lihtsustatud lubade andmine: Keskkonna- ja loodusvarade ministeerium on lühendanud mere äärest tuuleprojektide heakskiitmise tähtaega 18 kuult 12 kuuni.
Riikliku ja erasektori partnerlused: Vjetnam plaanib 2026. aastal avada 3 GW suuruse offshorevõimsuse pakkumisprotsessi, millele on huvi näidanud rahvusvahelised ettevõtted nagu Taani Ørsted ja Hiina Mingyang Energy.
Võrgu moderniseerimine: riigipoolne Vietnam Electricity (EVN) investeerib 2 miljardit USA dollarit transmissiooniliinide ehitamisse offshore tuuleparkidest tööstuskeskustesse.
Poliitiline tõuge ja majanduslikud tagajärjed
Energiaüleminek sobib kokku Vjetnami laiemate eesmärkidega vähendada sõltuvust kullist. Kull tekitab praegu 45% elektrist, kuid valitsus soovib seda vähendada 30%-ni aastaks 2030. Offshore tuul, mille võimsustegur on kõrgem (40–50% võrreldes päikese 15–20%-ga), pakub usaldusväärsemat alternatiivi.
Siiski säilib rida väljakutseid. Offshore tuuleprojektid nõuavad esialgset investeeringut 3–4 miljonit USA dollarit megavatti kohta, võrreldes päikeseenergia 1,2 miljoni dollari tasemega. Kapitali ligimeelitamiseks on Vjetnam kehtestanud maksusoodustusi, sealhulgas 10-aastase ärifirmade tulumaksvaba ajastu tuuleenergia arendajatele.
Poliitilised muutused kandavad ka geopoliitilist tähendust. Vientšamile toimuv liikumine päikesest tuuleenergiale võib ümber kujundada tema energiakaubanduse partnerlusi. Kuigi hiinlastest ettevõtted domineerivad päikeseenergia tarnekettas, juhtivad Euroopa ettevõtted nagu Siemens Gamesa ja Vestas meretuule tehnoloogia ülekannet. See mitmekesistamine võib vähendada Vientšami sõltuvust ühestki üksiku turu alt.
Globaalne kontekst ja tuleviku väljavaated
Vientšami strateegia peegeldab laiemaid tendentse Kagu-Aasias. Ka riigid nagu Indoneesia ja Tai prioriteetseks meretuuleenergiat, viidates võrgustiku stabiilsusele ja maapinna piiratud kättesaadavusele. Vientšami puhul on üleminek kiireloomuline: elektritarbimise prognoositakse jõuavat 2025. aastaks 727 miljardini kWh, millest tööstussektor tarbib 70 protsenti kogutarbimisest.
Tulevikku vaadates sõltub meretuule edukus infrastruktuuri arendamisest ja investorite usaldusest. Kui Vientšam saavutab oma 6 GW sihtmärgi 2030. aastaks, võib ta saada piirkondlikuks liidriks taastuvenergeetikas ning positsioneerida end roheliste tehnoloogiate ekspordikeskuseks.
Praegu on energiasektori fookus teostusel. Nagu EVN asedirektor Nguyen Van Dung ütles: „Meretuuleparkide ehitus ei ole mitte lihtsalt võimalus – see on vajalik Vientšami jätkusuutliku tuleviku jaoks.“
EN
